ekyto kirjoitti:Jouko Heyno kirjoitti:Parempi selitys löytynee Kalevipoeg -teoksen pohjalta.
Mikä ja millä perusteella? Käsittääkseni Kalevipoeg -teos on pääosin virolainen Kalevala -plagiaatti ja kuvaa lähinnä 1800-luvun virolaista kansallisromantiikkaa:
http://fi.wikipedia.org/wiki/Virolainen ... uinaisusko
Virolainen mytologia on joukko myyttejä ja virolaista perimätietoa. Virolaisten muinaisista uskomuksista ajalta ennen kristinuskon tuloa tiedetään kovin vähän, sillä perinnettä alettiin tallentaa vasta 1800-luvulla, jolloin muinaisusko oli kadonnut ja iso osa myyteistä unohtuneita. Osa myyteistä on rakennettu mahdollisesti melko keinotekoisesti 1800-luvun kansallisromantiikan huumassa.
Plagiaattiajatuksesta on nykyisin luovuttu (Wiki ei ole aina oikeassa tai ajan tasalla), ja Kalevipoeg -taruston aitous on saanut tukea - toki sekin on "toimitettu", niin kuin Kalevalakin - osin Pekko -taruston perusteella.
Lindanisa -nimen taustastasta (muuten, se loppuvokaali on /a/, ei /e/, joten siltäkään osin "tanskalaisuus" ei saa tukea):
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/kom15.html
mm: "107. Linda. Kreutzwald ütleb Linda nime tabanud 1821. a. Hageris ühes rahvalaulus. Laul on tundmata. 26 aastat hiljem olevat ta saanud muistendikatke, kus Ülemiste järve nimetatud «Linda pisarate järveks». Linda esineb ka Schultz-Bertrami 1839. a. Õpetatud Eesti Seltsis peetud kõnes Kalevipoja kohta (vt. lk. 95 jj.). 1854. aastal olevat Kreutzwald saanud Pihkvamaalt laulu, milles Salme ja Linda esinevad kasuõdedena. Mõeldud on tuntud lüro-eepilist laulu «Salme laul» e. «Tähemõrsja». (Fr. R. Kreutzwald, Vorwort. Verhandlungen d. GEG IV, l, lk. XIII-XIV (allmärkus). Eesti keeles Fr. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda (1953), lk. 331 (allmärkus). Vt. ka: A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 152 jj.) Tegelikult kasutas Kreutzwald Kalevi kosjade ja pulmade ning Salme ja Linda tekkimise kujundamiseks J. H. Rosenplänteri «Beiträges» XI (1818), lk. 138-141 ilmunud «Salme laulu» varianti. (U. Karttunen, Kalevipoegin kokoonpano (1905), lk. 66 jj.; A. H. Neus, Ehstnische Volkslieder I, lk. 9-13.) Linda nime selles laulus ei esine. See episood on Kreutzwaldi poolt «Kalevipojas» üsna vabalt ümber töötatud ja paisutatud. (Vt. Kalevipoeg, I lugu, v-d 126-863.) Järve nutmise kohta lese poolt vt. ka: A. Annist,
Kalevipoeg I, lk. 75-76. Linda (Lindanisa) nime puhul vrd. võimalust toetuda Läti Henriku kroonikale XXIII 2; XXVII 3, kus Lindanise esineb Tallinna Toompea linnuse nimena. Lindanisa nime annab Kalevipoeg Olevipoja poolt ehitatud linnale (Kalevipoeg, XVII lugu, v-d 23-26). (Vaidlusi Linda ja Lindanisa nime kohta vt. veel S.z.J. [= Schüdlöffel], Dialog zwischen zwei Freunden der ehstnischen Sprache. Inland 1854, vg. 678-679; vastus sellele - G. M. Santo, Einige Bemerkungen über den Namen Linda und die Kalewidensage. Inland 1854, vg. 837-844.)
Nimi Linda ja skandinaavialik Lindanisa ~ Lindanäs (Kesoiniemi) on tõenäoliselt hiljem kokku viidud ja rahvaetümoloogilise tõlgitsuse saanud kui Linda nisa. Nimi Linda on kas laenatud võõrsilt või tuletis tüvedest linn või lind.
Lindanisa nime etümologiseeris Kreutzwald kui Linda-nimelise naise nisa, «sest eks koht ei toida lapsi rohkeste kui ema rinda». (Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, lk. 49. Vrd ka: K. Krohn, Kalevalankysymyksiä I, lk. 90-91; niisamuti: Verhandlungen d. GEG III l, lk. 46-47.)
Hiljem mainitakse «Linda» nime hoopis mitmesuguses ühenduses. Nii nimetatakse suurt kivi kord Kalevipoja, kord Linda lingukiviks (EKRK I 4, lil (15) < Palamuse - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952), vt. muist. 82). Pilte Linda kivi kohta vt. G. Vilberg, Harjumaa, lk. 201; Tallinn (1955); H. M[öldermanni?] joonis: Linda kivi Ülemiste järves vt. Rahva Lõbu-leht 1904, nr. 12, lk. 368."
Läheinen Iru (Hirvi) antaa myös tukea ajatukselle nimen kotoperäisyydestä.